Meie partnerid:

dpaike_logo uus1.jpg


Uuring mis tõestab, et solaarium, alandades vererõhku ja vähendades infarkti riski, pigem aitab kaasa eluea pikendamisele kui lühendab seda 


Nahaarst, Dr Richard Weller, kes viis läbi antud uuringu koos oma meeskonnaga võtab töö tulemused kokku sõnadega: "Meil on põhjust arvata, et päikesevalgus toob meie südame tervisele kasu mis kaalub üle nahavähi haigestumise riski." Uuring näitab, et päevitades
vabaneb meie veresoontes lämmastiku oksiid, millel on positiivne toime veresoontele ja mis omakorda aitab hoida  kontrolli all vererõhku.
Lämmastiku oksiidi kasutavad ka immuunsüsteemi rakud mis hävitavad selle abil sissetungivaid baktereid ning pahaloomulike kastvajate tekitatud rakke.
Siiani on arvatud, et ainuke teadaolev päevitamise kasutegur meie organismile on D vitamiin mis mõjutab luustiku arengut,
tugevdab imuunsüsteemi ning mõjub samuti positiivselt vererõhule.

Dr Weller lisab: "Meie töö on heaks tõestuseks, miks ainult D vitamiini toidulisandid ei saa kunagi täismahus asendada
päikesevalgusest tulenevat kasu"

Uuringus osales 24 vabatahtlikku Edinburgi ülikoolist. Igaüks päevitas solaariumis 2X 20 minutitist seanssi ja seejärel
mõõdeti nende vererõhku.
Esimese seansiga said vabatahtlikud nii UV kiirgust kui ka lampide soojuskiirgust. Teise seansi ajal oli lampide UV kiirgus blokeeritud
ja lambid kiirgasid vaid soojust

Tulemused näitavad, et ühe tunni möödumisel langeb vererõhk nendel kes päevitavad UV kiirguse sisaldusega lampide all kuid ei muutu päevitades ainult soojust kiirgavate lampide all. Dr Weller põhjendab vererõhu langemist just lämmastiku oksiidi tekkimisega UV kiirte toimel

Vaata videot Dr Richard Welleri intervijuuga siit


 

D vitamiin. Päevitades tervemaks! 

Inimesed saavad suurema osa neile vajalikust D vitamiinist päikese käest seega on UV kiirte osa meie elus märkimisväärne. Samas, võib liigne päevitamine olla üheks mittemelanoomse kasvaja tekkepõhjuseks. Seda liiki kasvajad on kergelt avastatavad ja üldiselt hästi ravitavad. Ja vastupidiselt päikesefoobide korduvatele avaldustele, pole siiani ühtegi tõendit, et mõõdukas viibimine päeikse käes, sarnaselt sellele kudas elasid meie jahinduse-põllundusega tegelenud esivanemad, põhjustaks mistahes liiki nahavähki.
Märkimisväärne on ka see, et melanoom, nahavähi kõige ohtlikum vorm, esineb tihtipeale nendes kehapiirkondades mis ei ole päikesele avatud ja ei ole kõige õigem rääkida päevitamisest kui peamisets melanoomi tekkimise põhjusest.
Seega on mõistlik pidada mõõdukat päevitamist heaks D vitamiini allikaks. Keskmiselt saab täiskasvanu 1 minimaalse erüteemi doosiga (MED), mis väljendub naha kerges punetuses 24 tunni peale päevitamist, 20000 RÜ või 500 μg D vitamiini. Samas annab poole väiksem UV kiirte kogus ligikaudselt 3000 RÜ D3 vitamiini. Uuringud on näidanud, et nendel kes külastavad aeg ajalt solaariumit ja kelle D vitamiini sisaldust on keskmiselt 46 ng/mL, on talve lõpus luustik oluliselt tugevam (tiheduse mõõtmisel) kui nendel kes pole solaariumis käinud.
On tehtud arvutusi mis näitavad, et kui pool USA elanikest saavutaksid oprimaalse  D vitamiini taseme 45ng/mL, oleks tulemuseks  kuni 400 000 vähem surmajuhtumit erinevate haiguste tõttu ja võrdluseks kuni 11000 võimaliku surmajuhtumit erinevate nahavähi vormide tagajärjel.
Statistika näitab, et kui keskmiselt on suremus vähki haigestunud ameeriklaste seas väga kõrge – 25%, siis kõigest 2,2% nahavähi juhtumitest lõpeb letaalselt. Arvestades D vitamiini olulist rolli kasvajate ennetamisel on pehmelt öeldes vale rääkida sellest, et mõõdukas päevitamine seab meid suuremasse riski kui täielik hoidumine päikesest.
Päevitamise kellaaeg, aastaaeg, laiuskraad ja naha pigmendi sisaldus määrab tegelikult kui palju meie keha sünteesib D vitamiini. Päevitamine avatud käte ja jalgadega ja soovitavalt ka kõhule  ja seljale, 2-3 korda nädalas, koguses 25 kuni 50% põletuse tekkimise doosist (MED) annab meile vajaliku D vitamiini koguse. Kui keskmine heleda nahaga inimene saab kerge punetuse viibides päikese käes 30 minutit siis 10-15 minutit päevas oleks optimaalne ja mõõdukas UV kogus mis kindlasti ei tee halba. Suve lõpus, kui päike ei ole enam nii aktiivne ja teiselt poolt on naha pigmendi sisaldus kasvanud, võib kaitsmata nahaga päikese käes viibimise aeg olla sõltuvalt nahatüübist 30-60 minutit ilma, et tekiks põletuse oht.
Päevitamist võib soovitada ka nendele kes ei omasta toidulisandiga manustatud D vitamiini sest UV kiirte toimel tekkinud D vitamin on kõige loomulikum viis tugevdada immuniteeti ja kaitsta ennast paljude haiguste eest.

Allikad: mayoclinic.org, DesMoinesRegister.com

Päevitamine vähendab vererõhku 

Sageli on kuulda nõuandeid mis soovitavad piirata solaariumiteenuseid, osutades sealjuures päevitamise võimalikule seosele nahavähiga. Kuid on ka nahaarste kes astuvad välja hoopis mõõduka päevitamise poolt, viidates selle positiivsele rollile meie tervisele.

Teadlaste rühm, eesotsas Edinburgi ülikooli dermatoloogia vanemteaduriga, Richard Welleriga ja tema osakonna liikmetega leidsid 24 vabatahtlikku kes katsetasid UV kiirguse toimet organismile. Katse käigus päevitasid nad kahel korral, alguses päris solaariumis ja teine kord simuleeriti solaariumipäevitust valguse ja soojusega kuid ilma UV kiirteta. Seansi pikkuseks oli mõlemal korral 20 minutit

Osalejate vererõhk tõusis veidi päevitusseansi ajal. Kuid tunni möödudes langes vererõhk 2  kuni 5 mmHg võrra. Seda efekti võis põhjustada nitraadi taseme langus nahas päevitamise tagajärjel. Samal ajal ei märgatud solaariumi simulaatoris päevitunud osalejatel mingisugust vererõhu muutust.  Osalejatel mõõdeti ka D vitamiini taset veres mis ei erinenud oluliselt mõlema seansi ajal. See tähendab, et antud juhul ei määranud D vitamiin vererõhu languse.

Dr Richard Weller ütleb uurimistöö kokkuvõtteks: „ me arvame, et kasu mida annab mõõdukas päevitamine võib ületada nahavähi tekkimisega seotud riski“

„ meie tehtud töö on selle kinnituseks ja samuti selgitab see miks ainult toiulisandina D vitamiini manustamine ei asenda päikese käes viibimist“

„nüüd on meil plaanis uurida suhtelist riski südamehaiguste ja nahavähi tekkimisel inimestel kes on päevitavad rohkem või vähem“

„kui seda võib pidada kinnituseks, et päikesevalgus võib vähendada mitmeid tõsiseid haigusi mis on põhjustatud liigsest vererõhust siis tõenäoliselt peame hindama ümber meie senised soovitused päevitamise kohta.

Uuring "UVA lowers blood pressure and vasodilates the systemic arterial vasculature by mobilisation of cutaneous nitric oxide stores" esitletakse esmakordselt  Edinburgis toimuval rahvusvahelisel dermatoloogia konverentsil The International Investigative Dermatology.

Allikas: www.bbc.co.uk

Solaarium aitab valmistuda ette rannahooajaks 


Külastades kevadel solaariumit saate lisaks jumele ka hea kaitse järjest kuumemaks muutuva suvepäikese vastu. Videointervjuu milles Hollandi nahaarst Stan Pavel räägib päevitamisest ja meie naha reaktsioonist UV kiirgusele.


 Lisaks sellele, et mõõdukas päevitamine annab meile vajalikku D vitamiini, on sellel ka veel üks tähtis omadus. Nimelt, kergelt päevitunud nahk annab  kõige loomulikuma kaitse liigse rannapäikese käes. Kuid naha ettevalmistamisel tuleks jälgida teatud reegleid sest ülepäevitamine võib pöörata tulemuse hoopis vastupidiseks. Kuigi kerge punetus peale esimest rannapäeva võib tunduda tühine, on see siiski selge signaal, et nahk on saanud kahjustada. Uuringud näitavad, et isegi vähese põletuse korral taastub nahk täielikult alles 3-4 päeva pärast ja kui selle aja jooksul uuesti päevitama minna on kahju veelgi suurem. Regulaarselt saadud põletus võib aga põhjustada naha DNA pöördumatuid muutusi. Mõõdukas päevitamine enne esimest rannapäeva annab nahale hea kaitse mis on looduslik, täiesti veekindel ja ei tule maha nagu tavaline kaitsekreem. Kui kasutada 3 korda nädalas solaariumit suurendame naha kaitsevõimet 2-3 nädala jooksul kuni kahekordseks. Kui sellele lisaks kasutada ka kaitsekreemi on efekt veelgi suurem.
Tihtipeale mõeldakse, et paarist solaariumiseansist piisab, et valmistada rannahooajaks kuid päris nii see ei ole. Kui te pole varem üldse päevitanud siis naha kohanemine UV-ga võtab tavaliselt rohkem aega -  kuni mitu nädalat. See aga tasub ennast kuhjaga ära kui suudate ära hoida nahapõletust mis vastasel juhul tekiks suuremal või väiksemal määral.
Paljudele on päevitunud jume vaid trendika välimuse märk kuid tegelikult on see looduse poolt seatud keeruline mehhanism mille tulemusel saab meie keha D vitamiini ja samas naha tumenedes suureneb selle kaitsevõime. Nahakaitses on 3 faasi -
1. Naha tumenemine. Tume pigment neelab rohkem valgust ja sellega tulevat UV kiirgust ja ei lase sellel tungida sügavamale.
2. Naha tihenemine. Naha pealmise kihi – sarvkihi paksenemine samuti takistab liigsetel UV kiirtel sügavamale tungida.
3. Seni veel vähe uuritud biokeemilised protsessid mis aeglustavad liigpäevitamisest tingitud nahakahjustusi.
Kui olete heleda ja tundliku nahaga siis on esimese rannapäevituse tagajärjeks tavaliselt nahka kahjustav põletus. Selle vältimiseks soovitame 2 nädalast solaariumikuuri mis annab hea loomuliku kaitse. Seda muidugi juhul kui päevitamine ei ole teile vastunäidustatud. 
Toimetatud The Sunlight Research Forum põhjal.
Täispikka intervjuud Stan Paveliga saate vaadata siit

Päevitamine võib ennetada rinnavähki 

Päevitamine võib vähendada rinnavähi tekkimise ohtu
Rootsi ja Prantsusmaa teadlaste poolt tehtud uuring hämmastavalt sarnase tulemusega.


Hea uudis päikesesõpradele! Esimesed kevadised päeikesekiired teevad tuju rõõmsaks ja need kellel ei ole piisavalt aega, et päevitada väljas, saavad vajaliku D vitamiini koguse ka solaariumist. 

Viimased aastad on mitmed uuringud keskendunud päeivtamise rollile üldise vähiriski vähendamisel. Üks värskemaid uurimistöid selles valdkonnas on viidud läbi Rootsi teadlaste poolt  Karolinska Ülikoolis, prof. Elisabete Weiderpass juhtimisel.

Selles uuringus jälgisid uurijad 49,261 naist vanuses 30 kuni 49 aastat, alates 1991 aastast. Tulemused näitavad, et rinnavähi oht naistel kes kasutasid solaariumit on vähenenud 44%. Sarnase tulemuseni jõudsid ja Prantsusmaa teadlased kus uuriti 10000 naist ja tulemuseks oli 43% riski vähenemine.

Kuigi uuring ei saa kinnitada seost üldise vähiriski ja summaarse päikesedoovi vahel mis on saadud päevitades solaariumis ja väljas, on naised kes päevitavad meelsasti rannas ja külastavad solaariumit ca 30% väiksem tõenäsus haigestuda vähki.

Antud uuring näitab, et UV valgusel on positiivne toime vähki haigestumise vastu ning pakub huvi ka see fakt, et solaariumi kasutamine aitab ennetada rinnavähki. Nii et julgustame naisi päevitama mõõdukalt nii solaariumis kui rannas kuid samas peaks olema äärmiselt ettevaatlik põletuse tekkimise osas.

Toimetatud The Sunlight Research Forum (SRF) info põhjal. 
Sunlight Research Forum (SRF)
Tel: +31 (0) 651 358 180
info@sunlightresearchforum.eu / www.sunlightresearchforum.eu


Allikad:
1) Prospective Study of UV Exposure and Cancer Incidence Among Swedish Women
Ling Yang, Marit B. Veierød, Sven Sandin, Hans-Olov Adami, and Elisabete Weiderpass - Department of Medical Epidemiology and Biostatistics, Karolinska Institutet, Stockholm, Sweden, March 25, 2013 American Association for Cancer Research DOI: 10.1158/1055-9965.EPI-11-0071

2) Joint Effects of Dietary Vitamin D and Sun Exposure on Breast Cancer Risk: Results from the French E3N Cohort
Pierre Engel, Guy Fagherazzi, Sylvie Mesrine, et al. 2011;20:187-198. Published Online First December 2, 2010. Cancer Epidemiol Biomarkers Prev 

Päevitades vähi vastu 

Vähivastase võitluse strateegia #1: Saavuta aastaringne optimaalne D-vitamiini tase
 
Kui kõik maailma inimesed parandaksid oma D-vitamiini taset, väheneksid vähisurmad hinnanguliselt 30 protsendi võrra, mis tähendab igal aastal tervelt 2 miljonit inimest kogu maailmas ja 200 000 inimest Ameerika Ühendriikides.
 
Isiklikust seisukohast lähtudes on võimalik vähendada tõenäosust vähki haigestuda ENAM KUI POOLE VÕRRA, kui lihtsalt tõsta oma D-vitamiini taset päikese käes viibimisega! Mulle ei tule pähe ükski teine strateegia, mis pakuks nii head kaitset. Kui oled juba vähki haigestunud, on sul sealjuures isegi võimalik märgatavalt parandada oma väljavaateid ellujäämiseks, kui hoiad D-vitamiini taset pidevalt vahemikus 80–90 ng/ml.
 
D-vitamiin mõjub positiivselt vähi vastu võideldes mitmel moel, kaasa arvatud:
•    enesehävitussageduse suurendamine muteerunud rakkudel (mis võiksid vabalt paljunedes viia vähi tekkimiseni)
•    vähirakkude leviku ja paljunemise kahandamine
•    rakkude diferentseerumise põhjustamine (vähirakud on sageli diferentseerimata)
•    uute veresoonte tekke vähendamine olemasolevatest soontest, mis on samm kasvajate kantseroosseks muutumise teel
 
D-vitamiin, mis tekib sinu nahas pärast kokkupuudet päikesevalgusega, on veelgi suurema tähtsusega nahavähi tekkimise takistamisel. Tähtis on mõista, et oht päikesevalgusega kokkupuute tõttu nahavähki haigestuda on ainult liigse kontakti tulemus, mis võib loomulikult su nahka kahjustada.
 
Tõsiasi, et lugematul arvul inimestel kogu maailmas on kõrgendatud oht haigestuda vähki, sealhulgas ka nahavähki, tuleneb sellest, et nende D-vitamiini tase on liiga madal või puudub neil piisav kontakt päikesevalgusega.
 
Näiteks on Ameerika Ühendriikides hilistalvel inimeste keskmine D-vitamiini tase ainult umbes 15–18 ng/ml. Seda peetakse väga tõsiseks puudujäägiks ja see võib põhjustada mitmekülgseid terviseprobleeme, alates ägedast külmetusest või gripist ning lõpetades pikemas perspektiivis suurema tõenäosusega vähki haigestuda.
 
Tegelikult võib madal D-vitamiini tase suurendada ohtu surra MIS TAHES haigusse tervelt 150 protsendi võrra!
Kui teil on seda endiselt raske uskuda, soovitan soojalt vaadata mu ühetunnist loengut D-vitamiinist, mis aitab loodetavasti selgitada selle asendamatu toitaine kohta tekkinud küsimusi.

20.01.2013

Loe täispikka artiklit siit
 

Solaarium aitab sportlasi 

Kui paljude jaoks on päevitamise eesmärgiks olla jumekas siis nüüd on tippsportlased kasutamas solaariumit hoopis tulemuste parandamiseks! 

Loe uudist siit.

Solaariumid põhjustavad nahavähki – kas see ikka vastab tõele? 

 
Oleme harjunud laialt levinud arvamusega, et solaariumide kasutamine tõstab nahavähki haigestumise ohtu. Kuid nüüd on ilmunud mahukas uuring Leeds ülikooli teadlaste poolt mis kinnitab hoopis vastupidist.  

Mitme aasta jooksul on lai grupp teadlasi üritanud leida omavahelise seose solaariumide kasutamise ja melanoomi haigestumise kasvu vahel ja meedia on alati üritanud lisada värsket õli sellele leegitsevale teemale. Samas unustame tihtipeale, et päikesest ja solaariumidest tuleval UV kiirgusel on üks väga tähtis omadus meie organismile. Nimelt, just UV kiirte toimel saab meie keha moodustada vajaliku koguse D vitamiini millel on positiivne effect kogu meie immuunsüsteemile
  
Teadlaste grupp eesotsas Faye Elliot Leeds ülikoolist on aastaid otsinud võimalikku ühendust UV kiirguse ja melanoomi vahel. Uurimisgrupp on teostanud uuringu milles võttis osa ligi 1000 inimest vanuses 16-76 aastani, kellel kõigil on diagnoositud pahaloomulik melanoom. Uuringu tulemusi on võrreldud tervete inimeste kotrollgrupiga. Lisaks põhjalikule küsitlusele uuritava grupi nahatüübi, perekondlike eelsoodumuste jpm tegurite osas uuriti kõikide osaliste käest ka nende kokkupuudetest solaariumidega – millal nad esmakordselt kasutasid solaariumit, kui tihti nad päevitasid solaariumis ja väljas.

Antud uuring ei näidanud ühtegi omavahelist seost solaariumide kasutamise ja suurenenud nahavähi tekkimise riski vahel. Samuti on huvitav see, et uuring viidi läbi Suurbritanias kus esineb väga palju 1 nahatüübiga (väga hele ja tundlik nahk) inimesi kellel on suhteliselt kõrge risk haigestuda nahavähki just tulenevalt nende nahatüübist. 

Mis puutub aga kas solaariumist või päikesest tulevasse UV kiirgusesse siis peamine küsimus on ikka selles mis koguses me seda saame. “Tänases, kiire elutempoga ühiskonnas, kus inimesed veedavad rohkem aega arvutilaua taga kui värske õhu käes võib mõõdukas päevitamine solaariumis anda meile vajalikku D vitamiini. See on eriti aktuaalne kuudel kui meil on ümberringi vähe loomulikku päikest, teiste sõnadega suurem osa ajast septembrist aprillini” selgitab Ad Brand (Sunlight Research Forum  vastutav toimetaja)

Allikas:
International Journal of Cancer
Relationship between Sunbed Use and Melanoma Risk in a Large Case-Control Study in the United Kingdom
Faye Elliott1, Mariano Suppa1,2, May Chan1, Susan Leake1, Birute Karpavicius1, Sue Haynes1, Jennifer H Barrett1, D Timothy Bishop1 and Julia A Newton-Bishop1

1 Section of Epidemiology and Biostatistics, Leeds Institute of Molecular Medicine,
University of Leeds, Leeds, UK
2 Department of Dermatology, University of L’Aquila, L’Aquila, Italy

Täismahus artiklit inglise keeles saate lugeda siit.

Osteoporoosi on võimalik ennetada 

22.10.2012
Osteoporoos, e luude hõrenemine, on tõsine haigus mis ähvardab eelkõige vanemas eas inimesi   – arvatakse, et Eestis iga kolmas üle 50aastane naine ja iga viies sama vana mees saab elu jooksul osteoporootilise luumurru. Et vanuse kasvades tõuseb ka osteoporoosi tekke risk, suureneb elanikkonna vananedes probleemi ulatus veelgi. Osteoporoosi ennetamisel on aga võtmetähtsusega D vitamiin mis aitab imenduda toiduga saadud kaltsiumil.

Maalehes ilmunud artikkel mis kajastab kaltsiumi ja D vitamiini tähtsat rolli luustiku ehituses ja osteoporoosi ennetamisel. Täismahus artiklit saad lugeda siit.