Nahk on meie keha kõige suurem organ ja õige ongi mõelda sellele kui organile mis on väga vastupidav ja võib taluda väga suuri koormuseid.  See on meie keha piirjooneks, mis kannatab ka väga tugevat väliskeskkonna mõju, kuid on samas piisavalt tundlik, et tunda kerget tuulepuhangut.
Nahk on jagatud kolmeks osaks: epidermis on naha pealmine kiht, kus toimuvad päevitusega seotud protsessid, dermis või sidekude, mis sisaldab kollageeni ja muid aineid, mis tagavad naha tugevuse ja võime paraneda ning võidelda nakkustega ning aluskiht, mis kinnitab nahka meie keha külge ning samas kogub vajalikke toiteaineid.
Epidermis jaguneb omakorda pealmiseks sarvkestaks (pealiskiht) ja basaalkihiks (aluskiht). Basaalkihi rakud uuenevad pidevalt ning liiguvad ülesse, surudes samal ajal teised rakud sarvkihi poole. Basaalkihis paiknevad ka spetsiaalsed rakud, melanotsüüdid, mis on otseselt seotud päevitusprotsessiga. Just melanotsüütides toimub keemiline reaktsioon, mille tulemusel tekivad amiinihappe türosiini abil melanosoomid, mis sisaldavad pigmendigraanuleid ja oksüdeerudes UV kiirtega saab see hiljem iseloomuliku pruunika värvuse. Seda protsessi kutsutakse fakultatiivseks või kaudseks päevitumiseks samas kui otsene päevitamine on meie naha olemasoleva pigmendi värvumine UVA kiirte toimel.
Iga inimese nahk suudab toota vaid teatud koguse melaniini, mis on määratud geneetiliselt tema nahatüübiga. Päevitades rohkem või vähem, võime me muuta melaniini tootmise hulka ja päevituse astet, kuid ei ole võimalik päevitada rohkem kui nahk suudab toota melaniini ega muuta oma nahatüüpi.
Üheks meie naha tähtsaimaks funktsiooniks on kaitsta kudesid nähtamatu kiirguse eest, sealhulgas UV kiirguse eest.
Naha pealmine sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja see on esmaseks kaitseks mistahes ärrituse puhul. Liikudes basaalkihist ülesse toodavad naharakud aina rohkem keratiini nimelist proteiini, mis liidab neid rakke omavahel nii kaua, kui tekib ühtlane läbimatu epidermise  kaitsekiht. Kogu protsess võtab aega neli kuni viis nädalat ja seda aega võib pidada naharaku elueaks. UV kiirgusega muutub see pealmine kaitsekiht veelgi tihedamaks ja tugevamaks.
Kui UVB  kiired käivitavad keemilise reaktsiooni, mille tulemusel tekib uus pigment melaniin, siis UVA kiirte toimel saab see pigment iseloomuliku pruunika värvuse. Saadud pruun jume sõltub mitmest faktorist - inimese melaniini moodustamise tasemest (nahatüüp), päevitusseansi pikkusest ja inimese individuaalsest tundlikkusest UV kiirte vastu.
Epidermises toimivad ka tähtsad immuunsusega seotud protsessid. Spetsiaalsed langerhani või immuunsuse rakud kannavad edasi informatsiooni nahast läbitungivate välisärritajate kohta. Liigne kogus UV kiirgust võib häirida nende rakkude tegevust ning tulemusena häirida kogu immuunsüsteemi tööd. Ka lümfotsüüdid paiknevad epidermises ja mängivad tähtsat rolli naha kaitses. Liigne kogus UV kiirgust võib kahjustada ka lümfotsüütide tegevust.