UV valguse üldiseloomustus 

Selleks, et saaksime aru UV kiirguse toimest, peaks esmalt mõistma selle osakaalu üldises elektromagneetilises spektris. UV kiired paiknevad lainepikkuselt X-kiirte ja nähtava valguse vahel ja on lainepikkusega 280-400nm. Tähtis on teada, et mida lühem on ühe või teise kiirguse lainepikkus ja vastavalt, mida suurem on selle sagedus, seda suuremat energiat see endaga kaasas kannab. Kuigi UV kiiri on päikese valguses kõigest 5%, on nende toime suur tänu lühikesele lainepikkusele

Kuigi tavaliselt räägitakse UV valgusest üldistavalt, on oluline teada, et see jaguneb kolmeks osaks, mis on erineva toimega ja seetõttu mängivad päevituse protsessis täiesti erinevaid rolle.

UVA kiired. On UV kiirtest kõige pikema lainepikkusega 320-400nm ja seetõttu ei kanna edasi nii suurt energiat kui teised UV kiired. UVA kiired ei tekita päikesepõletust (erüteemi). UVA kiired mängivad suuremat rolli meie nahas oleva pigmendi, melaniini, oksüdeerimisel ja selle pruunistumisel, mille lõpptulemuseks on naha pruun jume.

UVB kiired esinevad lainepikkusel 280-320nm. Lühema lainepikkuse tõttu kannavad UVB kiired suuremat energiat ja on seetõttu seotud päikesepõletuse (erüteemi) tekkimisega liigse päevitamise tagajärjel. Samas on just UVB kiired meie peamiseks D vitamiini allikaks. Tähtsaimaks UVB kiirte osaks päevitamisel on uue pigmendi (melaniini) moodustamine.
UVB kiirte iseloomustuseks võib veel lisada, et näiteks lainepikkusel 305nm tuleval kiirgusel on 1000 korda suurem erüteemi tekitav energia kui UVA lainepikkusel.

UVC kiired on leitavad lainepikkusel 200-280nm ja neid kutsutakse samuti bakteritsiidseks kiirguseks selle tõestatud toime pärast hävitada mikroorganisme, sh viiruseid ja baktereid. Selle suure energisisalduse tõttu kasutatakse UVC kiirgust laialdaselt tööstuses ja nt meditsiinis seadmete steriliseerimises. Meie nahale tekitab UVC kiirgus koheselt tugevat põletust, ka silmadele on UVC kiirgus üliohtlik. Tüüpiliseks UVC kiirguse allikaks võib näiteks tuua keevitusaparaadi töö käigus tekkivat valgust. 
Ka päikesevalgus sisaldab UVC kiiri, kuid enamuses filtreeritakse need osoonikihi poolt. Teoreetiliselt ei tohiks Maale jõudvas UV kiirguses olla UVC kiiri, kuid viimaste aastatega suurenevad osooniaugud Antarktika kohal võivad soodustada selle kahjuliku kiirguse jõudmist Maale.
Tähtis on teada, et solaariumidest tulenev UV kiirgus ei sisalda UVC kiiri kuna need filtreeritakse spetsiaalsete filtrite abil